Leidsin üles koha kus madratsil õhku lekib. Ventiili juurest. Parandamine käepäraste vahenditega on ilmselgelt võimatu. Eks ma siis pean edaspidi pooltössi küljealusega leppima.
Avastasin, et ratta küljekott muljub käiguvaheti trossi vastu pakiraami. Juba on sooned sisse hõõrunud. Kohendasin seda pisut teibi abil. Ebameeldivalt tuuline ilm on täna, käib kurgule ja raske on sõita. Jaheduse peletamiseks panin vahepeal alussärgi selga.
Vana-Vastseliina linnusemuuseumi kõrval kohvikus oli nii lahke kohvikutädi, et tõstis kahe kukeseentega pannkoogi asemel hoopis kolm ning lubas tühjaks saanud fotoka aku laadima panna. Niikaua viitsin ja veetsin aega linnusevaremetes kolades. Muuseum oli kahjuks esmaspäeviti ja teisipäeviti suletud.
 |
| Kohvik ja käsitöökauplus. |
 |
| Vastseliina piiskopilinnuse varemed. |
Üks tore perekond kes oli ka juhuslikult väikesel rattamatkal jagas mulle kasulikke juhtnööre Värskas asuvate ööbimispaikade kohta. Mine tea, äkki kulubki marjaks ära.
Selgus, et Meremäel poodi pole, järgmine võimalus on alles Obinitsas. Teele jäi Meremäe mäe vaatetorn (on selline künka otsas üks torn). Käisin korraks üleval, et teha mõned pildid ja nautida vaadet. Edasised laskumised olid nii pikad ja laadna minekuga, et lausa lust kohe. :) Obinitsa poodi jõudsin sõna otseses mõttes viimasel minutil.
 |
| Pikk laskumine. Juhuuu...! :) |
Vaatasin kaardilt, et ohoo... Piusa koopad siinsamas lähedal, umbes neli kilomeetrit. Minu mäletamist mööda peaks seal miski metsaonn olema ja telkimise platsid. Seda kinnitasid ka erinevad kaardid, minu kaart ja samuti ka teede ääres olevad turistikaardid. Väntasin siis rõõmsalt kohale ja mida ma näen, telkimisvõimalusest ja veel vähem mingist metsaonnist polnud jahtunud jälgegi. Kuidas ma ka ei otsinud ja ringi ei trampinud, no ei ole. Ometi teadsin oma varasematest käikudest, et peaks nagu olema. Igatahes minu jaoks pettumus missugune.
Piusa koopad on turistiurkaks muudetud kus iga liigutuse eest küsitakse nüüd raha. Varem sai koopaid külastada tasuta, nüüd peab selle lõbu eest välja käima 3.90 euri ja ilma giidita sinna üldse ei pääse. Ühesõnaga muuseum. Mingi mölakas hoone on ka sinna ehitatud, vist kohvikud ja värgid. Mulle ei ole kunagi meeldinud liiga kliiniline keskkond. Varasemalt meeldis mulle ikka aegajalt Piusal käia just selle koha suhtelise puutumatuse pärast. Enam ilmselt mitte. Peaksin muidugi mõistma, et kohati varisemisohtlik ja nahkiired ja muu pla-pla-pla aga see ei muuda siinkohal karvavõrdki minu isiklikku arvamust asjast. Üks minu lapsepõlve meeliskohti on klaaskasti sisse pandud ja sellepärast olen ma pahane. :(
Ega's midagi. Hakkas juba vaikselt pimedaks kiskuma. Kaart näitas mööda raudteed veidi ida pool veel üht telkimiskohta. Kimasin siis seda otsima. Sõitsin siia-sinna, edasi-tagasi hulga maad maha kuid otse loomulikult ei leidnud ma mitte essugi. Oli juba päris pime kui lõpuks käega lõin ning pooleldi käsikaudu kobades telgi kuhugi Kolodavitsa lähistele,
raudtee äärde aia najale üles seadsin. See raudteelõik on ilmselt hiljaaegu ehitatud, sestap kaardil seda veel polegi. Öösel imestasin kuidas mõned inimesed raudteede ääres elada saavad kui iga natukese aja tagant toimub väiksemat sorti maavärin ja hirmus rauakolin.
Läbisõit: 69,1km
Sõidu aeg: 4:25:50
Keskmine kiirus: 16,2km/h
Maks kiirus: 47,4km/h
Kogu läbitud tee: 1564km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar