Altja kõrtsis kehakinnituseks mulgipuder ja kohv ning eraldi tahan kiita kukleid mida sinna juurde pakuti. Selline vanas talupoja stiilis kõrts. Kamp põhjanaabreid jauras vastaslauas neile iseloomulikul moel, õnneks mitte liiga häirivalt.
Võsul täiendasin moonatagavara ning vurasin edasi Käsmu. Käsmu on mõnusalt rahulik ja idülliline rannakülake. Kui ma juba siin olin siis tahtsin külastada ka kohalikku meremuuseumi mille peale kulus umbes tunnike. Väljas käisid parajasti fassaaditööd ja sees peale minu muud rahvast ei olnudki. Natuke nuriseda võiks ainult selle üle, et eksponaatidel oleks võinud tutvustavad sildid juures olla aga muidu oli täitsa kift.
Käsmust edasi, teispool poolsaart kulgesid ainult väikesed metsateed, nii männijuurikased, et loksutas päris läbi. Teele jäi ka paar rändrahnu kus meenutuseks mõne klõpsu tegin.Vahepeal muutus teedevõrgustik nii tihedaks, et tekkis väike eksimise moment, ei jäänud muud üle kui pidin kompassi abil ilmakaari määrama. Jalgratta rajad on küll kenasti märgitud aga koostasin jonnakalt siiski oma maršruudi ja tulemuseks ei jõudnud ma ikkagi sinna kuhu tahtsin välja jõuda, see tähendab, et suurele maanteele küll aga mitte seal kus plaanisin. Oma arust kõik nagu klappis. Mine siis võta kinni sellist udupead. :) No lõppude-lõpuks hullu polnud ju midagi, kõigest mõne kilomeetrine nihe, ei muud.
Kusagil Eru küla kandis haakis mulle sappa üks jalgrattur- vanem meesterahvas. Ei oska öelda kaua ta sedasi vaikselt minu tuules sõitnud oli aga päris ära ehmatas kui peeglist äkki kellegi sinine varrukas paistis. Tegin juttu, olevat siitkandi mees ja sõitvat niisama ringi. Kulgesime kõrvuti kuni Vihasooni välja siis soovis ta mulle head teed ning pööras ise oma koju.
Ermo helistas ja teatas, et on kohale jõudnud, ei viitsi niisama passida ja hakkab mulle vaikselt vastu sõitma. Viinistus hüppasin kiirelt poest läbi, et õhtuks mõned ekstra produktid võtta. Enne kui Purekkarile jõudsin oli mulle määratud veel üks kord teelt eksida. Põrutasin uljalt õigest teeotsast mööda kuni meri vastu tuli aga ühtegi telkimise ala küll ei paistnud. Ots ringi ja tagasi kuni näen, et üks tuttav kuju seisab tsikliga teeristil, endal sama nõutu nägu peas kui minul. :) Ermo oli just siis kui mina Viinistu poes ostlemisega hõivatud olin sealt mööda kimanud tähele panemata minu ratast mis ülbelt tee ääres kaupluse seina najal laiutas. Igatahes kell näitas pool kuus ja nüüd ma olin kohal.
Purekkari telkimisala ise on päris suur, varustatud mitme lõkkeplatsiga. Ilm on terve päeva olnud super, ainult siin merekaldal natuke tuulise võitu. Nagu ikka. Otsisime veidi varjulisema koha ja seadsime end sisse. Puukuuris olevad küttepuud osutusid sõna otseses mõttes lausa palkideks, seega tuli hakatuseks metsaalust korjata.
Jõmisesime poole ööni välja. Moraali tõstsime lonksu kangema ning jaheda õllega, joogikõrvast sai haugatud soolapekki ja muud head-paremat. Öösel tahtis tuul telgi katet minema viia, mitu korda käisin seda unise peaga kohendamas aga kasu ei miskit. Ah, las laperdab.
Läbisõit: 66,8km
Sõidu aeg: 3:43:04
Keskmine kiirus: 19,4km/h
Maks kiirus: 35km/h
Kogu läbitud tee: 2201km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar