40 - päev

Matka 40 päev. Käsi südamel, siiani pole ma mingit üldist moraalilangust täheldanud. Küll aga olen veidi alahinnanud vahemaid. Julgelt üle 2000 km on ikka päris pikk maa jalgrattaga sõita. Samas, rändurielu mida ma peaaegu viimased poolteist kuud olen elanud hakkab juba vaikselt elustiiliks kujunema. Inimene pidavat lõppude lõpuks harjuma kõigega. Loomulikult on olnud raskeid hetki kus tahaks kõik kuradile saata kuid kordagi ei ole ma mõelnud loobumismõtteid. Pikk maa on veel sõita. Et tervis ja ratas vastu peaksid.

Öösel sadas jälle vihma kuid tundus, et hommik toob ehk veidigi selgust. Viimasel ajal ongi kole märg see olemine olnud, ei või kunagi teada kui pikaks ajaks tuleb laagrisse jääda, seetõttu olen hakanud rohkem toidumoona kaasas tassima.

Terve tänase päeva on taevas varitsenud üksikud tumedad pilved. Hiilivad ligi, sajavad ja kaovad siis sama kiiresti kui ilmusidki. Juba esimesel viiel kilomeetril sain sellise paduka osaliseks mida pole ammu nähtud. Õnneks suuremast vettimisest päästis mind Kuru küla kaupluse varjualune mille all kössitades rahulikult hommikueinet nosida sain ja vaadata kuidas taevas end välja väänab.

Suurem paduvihm on möödas.

Igal halval on ka alati hea külg- vihmase ilmaga on temperatuur üldjuhul madalam mis tähendab lahedamat sõitu. Millegipärast on mind täna vallanud pidev näljatunne, ei leevendanud seegi, et igas võimalikus poekeses peatuse tegin.

Vasknarvas jätsin Peipsiga hüvasti ning keerasin rattanina paralleelselt Narva jõega üles poole.

Puhatu looduskaitseala servale, Poruni ürgmetsadesse jõudes ei olnud strateegiliselt täna enam mõtet edasi sõita. Esiteks, leidsin siit sobiva laagripaiga (vana metsavahi kohale loodud puhkekoht). Teiseks, algavad varsti Narva karjäärid, elektrijaamad ja tuhaplatood. Ja kolmandaks, mul on siis aega homme natuke Narvas ringi kolada, seda muidugi juhul kui kõik hästi läheb ja ma mõnda ilmatuma suurt ringi ei pea tegema. Ei ole 100% kindel kas saan otse tuhaplatoode juurest läbi (kaardi pealt tundub igatahes asi kahtlane), kui ei siis on hambad, tuleb hakata improviseerima.

Autoga igatahes edasi ei saa.

Nagu öeldud leidsin laagripaiga vana metsavahi kohale loodud puhkekohast. Poruni jõe kaldal. Majast oli alles ainult vundament millest kõrged kuused läbi kasvasid. Juures olev infotahvel väitis, et venelased lasid sõjaajal hoone õhku. Samast saab alguse ka mingi matkarada millest täpsemalt ei mäleta enam pajatada. Metsad on siin igati oma nime väärt ning tunduvad tõesti ürgsed, mitte mingid hoolitsetud pargid nagu muidu kombeks.

Õige telgikoha leidmisega tekkis hetkeks raskusi, maapind on seal üsna muhklik. Sellega lõpuks ühel pool tegin lõkke üles sest kateloki piiritus on jälle peaaegu otsas. Küttepuud on siin ka kenasti olemas, samuti peldik. Kui vaja saab ennast kõrval olevas jões loputada. Tundub, et siin pole ammu keegi käinud- hein on pikaks kasvanud ja tallamata. Õhtul sabistas veel paar korda.

Läbisõit: 66,9km
Sõidu aeg: 3:34:10
Keskmine kiirus: 20km/h 
Maks kiirus: 28,2km/h
Kogu läbitud tee: 1914km