Kusagil Narva elektrijaama lähistel metsateel võttis mind Eesti piirivalve rajalt maha ja küsisid dokustaate. Näitasin. Muhedad tüübid olid, tundsid huvi minu matka vastu ja andsid kasulikku infot edasiste läbipääsuvõimaluste kohta. Natuke aega lobisesime veel tühjast-tähjast ja viipasime siis hüvastijätuks käega. Oleks võind pilti ka teha.
Edasi sain vett ja vilet, rohkem küll seda esimest. 14 km enne Narvat avastasin, et üks tagumise ratta kodar on tirri juurest pooleks murdunud. Põikasin kõrvalteele, uurisin asja lähemalt ja tõdesin, et olukord ei tundu tõsine. Olen vist mõnest suuremast august hooga läbi põrutanud. Mul on kaasas mõned varukodarad kuid selleks, et vahetada peab ratta alt ära võtma ja tirri lahti keerama. Leidsin, et hetkel ei ole kapitaalremondiks õige koht ja aeg sest senikaua kuni ma seal küürutasin ilmus üks tume pilv ja leotas jälle kõik märjaks. Väänasin siis niisama näpitsatega ühe kodara otsa konksuks ning kruvisin külge tagasi. Velg pisut viskab aga ajutiselt käib küll.
Kui vahepeal juba tundus, et nüüd ilm soosib ülejäänud päeva siis nii kui Narva linna jõudsin tuli selline sahmakas, et bussipeatuse katuse all seista ei olnud ka erilist tolku sest tuul pildus vihma nii kuis ise tahtis. Inimesed kellel polnud sedagi õnne mis minul lonkisid pea norus kõnnitedel lompides. Üks ema kahe väikese lapsega nägi eriti nukker välja. Vaatasin, et samas ligidal on üks ehituskauplus, kimasin sinna, jätsin ratta räästa alla mingi toru külge, võtsin kaasa kõik lahtised vidinad ja läksin vaatama millega seal kaubeldakse. Lootus oli hankida tehnilist piiritust aga seda ei saanud sealt isegi küsimise peale. No jah. Igatahes oli vahepeal sadu korraks järgi andnud ja kuna ma juba nagunii pooleldi ligunenud olin siis hüppasin uuesti sadulasse ja võtsin suuna kesklinna.
Ilm oli nii sitt, et ega ma suurt midagi jõudnud/tahtnudki tähele panna kui ainult seda, et Narva linnas on raske matkarattaga keeruline liigelda kui ei taheta just kogu aeg mööda sõiduteid vändata. Kõik äärekivid on põlve kõrgused, roni aga jälle maha ja tõsta ratast kui velgedest vähegi kahju on.
Kuna paistis, et sajul ei tulegi lõppu siis otsustasin, et teen siit kiirelt sääred. Nii palju siis minu linnas kooserdamise plaanidest, mõnel teisel ajal oleks siin ehk isegi midagi vaadata. Vahepeal kaotasin õige suuna käest ja ei saanud enam üldse aru kus ma olen või kuhu poole ma minema pean. Turist noh. :) Kui üritasin ühelt naisterahvalt teed küsida siis vaatas too mind kui üleni tilkuvat pidalitõbist ja tegi nagu ei kuulekski. Kuidagi ma kompassi abiks võttes siiski linnast välja sain, hoides kurssi mööda Narva jõge loode suunas. Ja kogu selle aja muudkui sadas. Märgades riietes hakkas külm. Ega's muud kui jalgadele valu, et sooja saada.
Tanki monumendi juures tegin pilti. Üleüldse oleks tahtnud Narvast rohkem pilte teha aga mis sa teed kui kangesti vesine kipub kõik olema. Fotokast hakkas kahju.
Alles õhtul, Narva-Jõesuusse jõudes tõmbus ilm tagasi ja isegi päike näitas ennast jälle. Mingis kohvikus kus oli mõnusalt soe ja kuiv sõin grillvorste ja kiitsin kõva häälega seenepirukaid mille peale perenaise muidu nii morn näolapp särama lõi kui mastilatern ning garanteeris mulle erikohtlemise lisapiruka näol.
Maxima ees sattusin jutuajamisse ühe jalutu mehega (niipaljukest kui ma vene keelt oskasin). Elurõõmus vana oli, imestas, et üksi matkates mul sugugi igav ei ole. Andsin talle mõned sigaretid ja natuke raha. "Nu vsjo haroševo!"
Narva-Jõesuust umbes 4-5 km edasi keerasin maanteelt kõrvale mingisse randa mille nime ma ei suutnud tuvastada kuna puudusid igasugused viidad. Narvas ei olnud bussipeatustelgi nimesid. Muidu oleks igapidi ilus rand, männimets ja puha aga idabloki inimestele meeldib vist sita ja prügi sees olla. Ükskõik kuhu ka ei vaata, igal pool vedeleb kõikvõimalikku prügi. Kõik mis on siia toodud on siia ka jäänud, kuhu juhtub. Ühtegi prügikonteinerit ei olnud kusagil märgata. Olen varemgi Ida-Virumaa kanti loodusesse sattunud ja selline pilt ei ole kahjuks esmakordne.
Tükk tegemist oli, et telkimiseks mõni soliidsem maalapike leida. Kuna õhtu pressis vägisi peale siis ei hakanud muud kohta otsima ka. Üks tubli päevake oleks päikest vaja, kuivataks varustust. Telgis on juba rõve kopitanud hais, kui nii edasi läheb siis varsti ka kõigel muul. Millegipärast ei mõistnud ma õigel ajal rattakottidele prügikotte peale tõmmata ja tulemuseks pääses vesi sisse. Õnneks suurt katastroofi sellest ei sündinud aga siski. Tean, et on müügil ka spetsiaalsed katted mis ei maksa palju ja millede paigaldamine on tunduvalt kiirem ja lihtsam, nüüd mõtlen, et oleks võinud ju sebida need.
Kõigest hoolimata oli üle pika aja jälle kaunis päikeseloojang. Olen jõudnud põhjarannikule.
Läbisõit: 71,4km
Sõidu aeg: 4:11:33
Keskmine kiirus: 17,3km/h
Maks kiirus: 29,8km/h
Kogu läbitud tee: 1986km
Lahe ettevõtmine! Mind väga huvitab, mismoodi Gorodenkost otse Narva said rattaga. Oleme sealkandis jalgsi liikunud ja eelmisel aastal tegime kanuuga Peipsist Narva Jõesuusse otsa. Kui kaugel jõest need metsateed kulgesid ja kui raskelt läbitavad olid?
VastaKustutaTere Laur!
VastaKustutaGorodenkost otse mööda narva jõge ei saagi rattaga, vähemalt kaart ei näita mõistlikku teed. Pöörasin sealt loodesse ja sõitsin kuni tee teeb 90 kraadise pöörde paremale, törts peale Poruni jõe ületamist (umbes 4.5km). Vahepeal on lukustatud tõkkepuu millest rattaga mööda saamine pole probleem. Veidi enne silda on vana metsavahi kohale rajatud RMK lõkkekoht kus saab ööbida.
Sealt edasi eriti valikuid pole, sõidad kuni jõuad karjääri. Vahepeal on veel üks lukustatud tõkkepuu. Teeolud on auklikud kuid sõidetavad (vähemalt kuivema ilmaga), mina lõhkusin seal oma esimese kodara. Ei maksa kihutada. :)
Edasi on natuke keeruline seletada, kui kaart abiks siis pole probleemi. Igatahes esimesest suuremast ristmikust pöörasin paremale ja mööda pikka sirget kuni uuesti Narva jõeni välja.
Sealt edasi mööda jõe äärt (u. 6km) kuni näed paremal silda millel tõkkepuu ja kõrval valvuri putka. Kui muidu mööda ei saa siis palud onklit, et ta su läbi laseks. Minul ei tekkinud seal mingeid probleeme. Sõbralik vana oli.
No ja oledki juba Narva elektrijaama juures ja edasi on juba lihtne ja teeolud on ka asfalteeritud. :) Hoiad Arumäe peale ja sealt on Narva juba kiviga visata.
Märkisin teekonna ka kaardile: http://g.co/maps/84tew
Edu!