Et jõe äärde pesema pääseda peab arvestatava kraadiga kaldajärsakust ettevaatlikult alla ronima ja vaatama, et hooga vette ei prantsataks. Hiljem uuesti üles turnides libastusin märjal pinnasel nii, et leidsin ennast lapiti selg vastu maakera nagu kirjamark, pihud täis ähmiga okstelt rebitud lehepuru. Ja kogu kümblusprotseduur võis rõõmsalt uuesti alata.
Ei olnudki muud teha kui kuulata raadiot või lugeda. Sajupauside ajal vaaritasin lõkkel mingi lurri valmis mis hoolimata välimusest maitses täitsa hästi. Kaasas olnud vesi on lõpukorral, kogusin vihmavett. Õnneks kuivi lõkkepuid mis väikese katuse alla kogutud veel jagub. Ilmateade lubab ka homseks vihma. Eks näis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar