kolmapäev, 31. august 2011

Paar sõna lõpetuseks

Kuula postitust:
Mida siis lõpetuseks ütelda. Matk kujunes täpselt selliseks nagu ta kujunes. Sai käidud ja nähtud ning üht-teis tehtudki. Põhiline, et ise rahule jäin, kohe väga. Nüüd olen 10 kg võrra kergem ja eredate muljete võrra rikkam. :)

Tagantjärele mõeldes jäi see retk isegi veidi lühikeseks. Ausalt. Jõudsin peaaegu kaks kuud kestnud matka jooksul sellise ränduri eluviisiga nii ära harjuda, et lõpp tuli veidi ootamatult. Hiljem kodus puhaste linade vahel magades tundsin juba telgist puudust. Tuul ei puhunud ja meri ei kohisenud. Kummastusega vaatasin stepslit seinas ja katsusin sooja dušši. Eks see tsivilisatsiooni elu tahab jälle sisseelamist ja harjumist.

Keegi kunagi küsis, et kas läheksid uuesti kui võimalus avaneks? Ei osanud tookord selget vastust anda ega oska seda ka nüüd. Mine tea, kõik on võimalik. Järgmine kord kipuks ehk juba kuhugi piiri taha, ainult siis võiks ikka mõni sõber ka kaasas olla.

Kuid alustagem ikka algusest:
http://jalgrattalumbereesti.blogspot.com/2011/06/algus.html



4 kommentaari:

  1. No igavesti muhe ettevõtmine. Mitmedki momendid tekitasid äratundmisrõõmu. Näitks vareste kuu peale saatmine. Ma küll saatsin teised linnud ja teise kohta. Sai ju ise umbes sama pikk maa maha sõidetud ja sama pikalt. Igatahes jõudu uuteks sarnasteks ettevõtmisteks!

    VastaKustuta
  2. Hea kui inimestele meeldib ringi liikuda. Oma retke jooksul kohtasin tihti teisigi jalgrattamatkajaid, mõni väntas pikemat otsa, mõni lühemat.

    Saladuskatte all ütlen, et tegelikult saatsin linde ka mujale kui ainult kuu peale aga see ei kannata siinkohal trükimusta. :)

    VastaKustuta
  3. Omalt julgen taolise ettevõtmise toetuseks küll ainult kahel käel kätt suruda. Endalgi kahe nädala või natuke vähemate tükkide kaupa Eestimaa paiku ja piirkondi tuttavaks sõidetud ning blogistamise vaevad ja valud veel tagant-järgi pooleli. Ehk siis tagant-järgi oma 10-15 aasta matkad loetavale kujule viia. Aga isegi selliste lühikeste matkade korral jõuab tsiviilelust meeldivalt kaugele jääda ja pärast matka tunda, kuidas pool endast sooviks edasi matkaga. Võibolla isegi rohkem, kui pool.

    VastaKustuta
  4. Tänan, Meelis heade sõnade eest. :)

    VastaKustuta