kolmapäev, 3. august 2011

34 - päev

Matsuris, mõni kilomeeter pärast Koidula piiripunkti, ühes pisikeses kohvik-sööklas väike hommikukohv ja strogonov.

Kaarti uurides jõudsin selgusele, et otse Saatsesse ei vii ühtegi mõistlikku ja sõidetavat teed. Ainuke mis tundus sobivat viis Värska ligidale Verhulitsasse. Suur aga oli minu üllatus kui ma pärast 14 km kolistamist mööda laia ja koledasti treppis kruusateed justament Saatse külje alla välja jõudsin. See sai olla ainult positiivne. Olen ennegi just Ida-Eestis selliseid anomaaliaid märganud, et kaart ja tegelik reaalsus kohati ei ühti.

Saatse kaupluse ees astusid ligi kaks naisterahvast kes väitsid end olevat jehoova tunnistajad. Juhtumisi väga sõbralikud inimesed. Kuna leidsin endas ootamatult väitlemise (loe vaidlemise) indu siis rääkisime peaaegu kaks tundi peamiselt piibli tõdedest ja inimese loomise teemadel. Tegelikult oli täitsa huvitav kuulata asjaosaliste endi vaateid ja tõekspidamisi kuigi minul on sellest kõigest muidugi oma teooria ja arvamus. Aeg muudkui lendas kuni päevast sai õhtu ning kell näitas juba viit ja minu püha üritus koondnimetusega "Vabane usukammitsaist" ei kandnud vilja. Küllap pean järgmine kord asja tõsisemalt käsile võtma. :)


Setomaa muuseumi külastamisest ei tulnud midagi välja sest see oli juba tänaseks suletud. Ei heitnud meelt kuna meenus, et olin seal kunagi muistsetel aegadel korra käinud.

Poemüüa otsustas teadmata põhjustel juba poole viiest ukse lukku keerata kuigi sildil seisis, et kauplus on avatud kella kuueni. Isegi kohalikud jäid nõutute nägudega ukse taha passima. Üks neist teadis siiski rääkida, et see pidavatki olema aegajalt selline eripära. Eripära siis eripära. Kui oli vaja siis järelikult oli vaja. Mingi aja pärast saime siiski edasi ostelda ja müüa manas näole sellise ilme justkui poleks midagi juhtunud. Äähh... Kõik on ju omad.

Vahepeal helistasin Unnile ja raporteerisin olukorrast idarindel või õigemini matkarindel. Aegajalt annan sõpradele ikka teada mis teoksil. Kruusateed tolmavad siinkandis kohe erilise mõnuga. Iga kord kui mõni auto mööda sõitis võttis pildi ähmaseks ning kurgulaele kogunes arvestatav pahtlikiht.

Värskas sõin lõpuni oma kaerapräänikud ja Võõpsus, Võhandu jõe sillal trehvasin üht vanat meest kelle muretu ellusuhtumine tegi kohe meele rõõmsaks. :)

Võhandu jõgi.

Kui ma lõpuks Räpinasse jõudsin oli juba päris hiline aeg. Kui kusagil leidub rattateid siis mööda neid sõitmine tundub lausa ingli puudutusena ja Värska-Räpina vahel neid teid õnneks leidub. Sellest tolmust oligi juba tänaseks pehmelt öeldes siiber.

Ühe rattapoe ees jõmises seltskond mehi, pärisin neilt igaks juhuks siinsete telkimisvõimaluste kohta. Kõigil oli ilmselgelt teatud humalajoogist tingitud kõnepidamatus ja seepärast üritasid kõik korraga midagi seletada. Raske oli esimese hooga selles lausetelaviinis orienteeruda ning aru saada kus siis lõppudelõpuks midagi on. Juhatati mind küll kõikvõimalikesse ilmakaartesse aga otsustasin siiski minna Rahumäe lähistele Võhandu jõe kaldal asuvasse Tuurapera puhkekohta. Seda kohta soovitasid mulle hoopis Saatses kohatud jehoovlased. Täiesti tavaline rmk teema. Peale minu telkis seal veel üks perekond.

Öösel tekkis tahtmine lõket teha. Teist korda selle matka jooksul. Elava tule ääres mõtiskleda oli üle pika aja tätsa hea. Üldiselt mulle lõke väga meeldib aga ei teagi kuidas see niimoodi on läinud et sellel matkal ei ole pidanud vajalikuks tuld teha.

Öö on jahe ja niiske.

Mõtisklemise hetk.

Läbisõit: 73,2km
Sõidu aeg: 4:14:21
Keskmine kiirus: 17,6km/h 
Maks kiirus: 40,1km/h
Kogu läbitud tee: 1637km

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar