pühapäev, 10. juuli 2011

10 - päev

Tänast päeva alustasin Kõpu tuletorni külastamisega. Torn nagu torn ikka, ainult tavalisest veidi kogukam. Tippu ronimise jätsin tulevasteks üritusteks.

Kõpu tuletorn.

Olen tähele pannud, et saarte elanikel on kombeks vanu meremiine (või mis iganes need on) erinevatel otstarvetel kasutada. Paljudel seisis selline mölakas aias. Kellel täitis veetünni, kellel lillepeenra või kamina otstarvet, kellel niisama iluelemendina. Tegelikult ju täitsa lahe.

Aksessuaar.

Kõpu asulas, kohaliku kaupluse ees kohtasin nelja Võru kutti kelledel oli parasjagu saarte tripp käsil. Ajasime törts matkajuttu, vahetasime blogiaadresse ja enne hüvastijättu kamandasin nad pildi tegemiseks rivvi.

Olid kah matkal.

Edasi võtsin suuna Kõpu poolsaare tippu. Ristna tuletorni kohvik on üks tüüpiline turismiurgas, pooleliitrise purgiõlle eest küsisid 2.80 euri. Vähemalt kohvi anti mehe eest.

Ristna tuletorn.

Aia küljest leidisn ühe auguga kivi, keegi oli selle sinna kõrre otsa torganud. Pistsin sellest nööri läbi ja riputasin endale kaela.

Leidsin.

Kusagil Nõmme ja Õngu vahel, ühel raiesmikul pausi pidades avastasin mustikasalu. Südametunnistus ei lubanud neid sinna kasvama jätta. :) Mänspest kuni Leisuni käisid teetööd. Kogu seda viletsust ja vaeva oli umbes 5km. Puha lahtine kiviklibu, hullem saab olla ainult liiv. Lausa närvi ajas. Kõht oli selleks ajaks juba pilli hakanud lööma. Kõik poed kuhu sattusin olid juba suletud, kaasa arvatud Emmaste kauplus mille uks löödi nina ees kinni (kell 18:00). Õnneks mingis bensukas kus ka söögipoolist pakuti õnnestus üks praad ja külm õlu pahinal rindu tõmmata, samal ajal soomlastega juttu purssides kelledega teel mitu korda trehvasime. Samuti jalgrattamatkajad, läksid Saaremaale.

Kuldse tõena selgus, et Sõru pood on ka pühapäevasel päeval pikemalt lahti kus ma särasilmil moonavarusid täiendasin. Sõru sadamast mõned kilomeetrid edasi, mingis rannas jäin laagrisse, et homme juba Saaremaad vallutada. Ligiduses pidavat mingid rannakaitse patareid olema aga ei viitsinud neid vahtima minna. Eks ole juba nähtud küll.

Minu käest on mitmeid kordi küsitud kas matkal sedasi üksi igav ei hakka? Siiani pole hakanud. Pea iga päev on leidunud keegi kellega juttu ajada. Näiteks natukese aja eest tuli siia üks perekond Tartust. Väga jutukad inimesed. Rääkisid, et lähevad homme Vilsandile ja kurtsid, et sääski on see aasta väga palju. Enne magama minekut kargasin veel korraks merre. Super.

* Tänase päeva tähelepanek e. kruusateede rattasõidu seadus: Sõida kuhu poole tahad, ikkagi on vastassuunal siledam sõita.

Läbisõit: 83,9km
Sõidu aeg: 4:51:22
Keskmine kiirus: 18,6km/h 
Maks kiirus: 37,3km/h

Kogu läbitud tee: 446km

2 kommentaari:

  1. Olen ise ka matkadel eraklikikke matkajaid märganud. Üks näiteks kolis Karula rahvuspargis Ähijärve äärde miniatuurse telgiga sisse. Ja selliseid, kes igavust tundmata sääraseid teekondi ette võtavad, võib täitsa mõista, sest sellistel matkadel areneb välja mingi oma rütm. Loodus, piltide tegemine, see kõik kuidagi loksub ise paika.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see ole tõesti nii, et kes talub üksindust rohkem ja kes vähem. Mõnele meeldibki rohkem omaette toimetada, see annab rohkem vabadust.

      Kustuta