20 - päev

Hommikul kui ärkasin oli perenaine juba tööle läinud, ta peab vara tõusma. Pakkisin asjad, jätsin köögilauale tänukirja ning poole üheteistkümne paiku sulgesin enda järel värava.

Püksid hakkavad suureks jääma, kipuvad liiga alla vajuma. Märk sellest, et kilod kaovad mühinal.

Ühel kruusateel oli rästikul parajasti teeületus pooleli kui oleksin tast peaaegu üle sõitnud. Üritasin pilti ka teha aga senikaua kuni ma fotokat sättisin jõudis ta juba muru sisse pugeda. Tegi ainult "šššalallalaa..." ja läinud ta oligi.

Kuskil seal peaks uss olema. :)

Iga languse taga on tõus... või oli see vastupidi?

Liival asuv "Kalakohvik" pakkus nii häid kalakotlette, et olin sunnitud ühe portsu veel tellima. Kui te peaksite kunagi sinna kanti sattuma siis tasub kindlasti läbi astuda.

Mmm... Kalakotletid.

Kuivastust Virtsu sõit läks kähku. Jõudsin natukene blogi kirjutada ja juba oligi merereis läbi. Hüvasti saared!

Hüvasti saared!

Oli tükk tegemist, et Virtsust minema saada. Ei suutnud kuidagi otseteed üles leida. Kaardil ei ole kõiki teid peal. Päris kaua ekslesin kuni kohalikud rolleritüübid mulle õige teeotsa kätte juhatasid. Tegelikult oli kõik ju väga lihtne. Eriti lihtne oleks ainult mööda maanteid sõita.

Sama asi kordus kusagil Mereäärse kandis. Üks aluspükstes lõbusa olemisega onkel seletas pikalt ja laialt kuidas ja kuhu minema peab: "Sealt Juhani juurest keerad paremale, siis kohe vasakule, üle truubi ja halli maja juurest otse. Seejärel Karla küünist mööda kuni tuleb järsk kurv, sina keerad enne seda paremale ning suure kivi juurest hoiad vasakule." No midagi sellist ta mulle seletada võis. Igatahes ei jäänud mulle mitte mõhkugi meelde. Vähemalt õige suund oli teada. Küsimise peale teeolude kohta vastas onkel, et hästi sõidetav.
Jah. See "hästi" oli küll nüüd liialdatud aga sõidetav siiski. Läbi rinnuni nõgeste, takjate ja maltsa, saatjaiks sääskede ja parmude armaada. Ja puuke lendas kah kindlasti kahte lehte. :)

Varbla poest varusin õhtust söögikraami: hapukapsa supp, päts saia, sulajuust ja kuivatatud banaaniliistud. Ühe õlle sain reispassiks. Mulle ei tulnud meeldegi, et Kullis ehk Saulepis (mine võta kinni, nagu oleks üks ja see sama asula) on suviti välikohvik avatud. Et õhtust vaaritamist vältida neelasin ühe priskema burgeri. Supp võib oodata.

Ja eneselegi pisut üllatuseks jõudsin kell 21:00 Matsiranda. Kuidagi kähku käis see tänase päeva lõpu osa. Otsisin üles koha kus mulle ikka meeldib olla kui siia satun. Väike läbu oli üle käinud, koristamine võttis oma aja. Helistasin kodustele, ütlesid, et on äikesevõimalus. Palav ja umbne on. Esimesest tuhandest lahutab ainult 9km. Kohe, kohe saab juubelit. :)

Peatüki viimaseid ridu kirjutan telgis, taskulambi valgel. Taamal, mere kohal juba sähvibki. Siia võiks mõneks päevaks jääda.

Läbisõit: 95km
Sõidu aeg: 5:31:10
Keskmine kiirus: 17,8km/h 
Maks kiirus: 34,4km/h

Kogu läbitud tee: 991km