24 - päev

Pühapäevahommikuseks äratajaks oli lõkke ving mida tuul jonnakalt minu telki kandis. Varajasemad ärkajad olid tule üles teinud ja keetsid nüüd kohvi. Ja mida selgemaks muutus taevas seda selgemaks muutus tahtmine edasi sõita. Lõpuks remontisin korda rattapeegli varre mille ma kolmapäeval järjekordselt ära suutsin lõhkuda. Kogemata vopsti küünarnukiga ja pooleks see oligi. Kulli poest sebitud paraja pikkusega nael sai lahaseks.

Natuke kahju oli Matsirannast lahkuda, nende päevadega oli see koht jõudnud üsna koduseks saada. Keskpäeval jätsin sugulastega nägemist, nemad läksid Manilaiule. Kui ma Saulepi kohvikus kahe suupoolega friikaid pugisin tuli sinna üks saksa perekond kes olid ka rattamatkajad. Kaks väikest last kaasas ja puha. Kõige noorem pesamuna istus ema ratta spetsiaalses järelkärus ja veidi suurem poiss väntas juba ise, ratta küljes pea sama suured kotid kui ta ise. Uskumatult tubli väikemees, endal ulatusid jalad vaevu pedaalidele.

Teel põikasin korraks ka Valgeranda. Ei meeldinud. Eriti ei meeldinud jõhkralt treppis kruusateed mida mööda sinna sai. Pärnus sattusin mingile laadale kus kasutasin juhust ning soetasin endale 13 euri eest uued sandaalid. Sõja ajal käib kah. Mööda Riia maanteed Pärnust välja sõites käisid teetööd, asfalt oli juba maas kuid liiklemine siiski kitsas ja tihe. Kaks ebameeldivat asja ühekorraga. Ei meeldi mulle see autode vahel ukerdamine, mis sest, et siiani on autojuhid üllatavalt viisakad olnud.

Vana ja uus.

Penid on värdiad. Nii kui jalgratturit näevad tunnevad kohe vastupandamatut kirge jalgrattur kinni püüda ja pisut ta sääri komposteerida. Raisk! Täna oli kaks insidenti. Üks enne Valgeranda ja teine veidi enne Reiu randa. Kui esimene tundus rohkem nagu naljamehena siis teine see-eest oli täisjõus rotveiler. Mõlemad kargasid välja ei tea kust. Rotveiler võttis vist asja tõsiselt, samal aja kui mina oma elu kiiremaid liigutusi tegin. Tavaliselt on mul küladest läbi sõites lenksukoti kummide vahel nuga sellisteks puhkudeks, nii öelda viimase võimaluse abinõu. Enne matkale minekut käis mõte peast läbi hankida koerte peletamiseks mõni pipragaasi balloon aga pelgalt mõtteks see millegipärast jäigi.

Ööseks jäin Reiu randa laagrisse. Täitsa kena kohake. Mina pole siia varem sattunudki. Kõrgelt kaldapervelt vaatad kuidas päike merre kaob ja lõkke ning telkimiskohad on ka täitsa nitževo. Kell näitab 20:30. Kaitseliitlased mängivad kusagil siin läheduses oma sõjamänge, kole paugutamine käib.

Olen tähele pannud, et kui kuskil suvitab korraga erinevad seltskonnad siis ikka leidub keegi kellel muusika üle platsi üürgab. Päeval see väga ei häiri aga öösel küll. No mõnikord oleneb muidugi repertuaarist ka. :)

Läbisõit: 86km
Sõidu aeg: 4:47:58
Keskmine kiirus: 19,2km/h 
Maks kiirus: 28,8km/h
Kogu läbitud tee: 1098km