14. päev

Vaim nõudis puhkust ja seda ta ka sai. Harilaid on seda piisavalt väärt, et siin veel üks öö veeta. Aega sisustasin põhiliselt Švejki lugemisega ja raadio kuulamisega, kuigi levi peab siin otsima. Räägivad, et seitse Eesti ratturit kes Liibanonis pantvangis vaevlesid pääsesid vabaks. See on küll hea uudis.
Aegajalt jalutasid mööda turistid. Mingid jaapanlased käisid küsimas kas nad loomi-linde ikka näevad? Kallid inimesed, kui te vaikselt olete siis ehk ikka näete. Aga võib-olla ka mitte.

Vaaritasin neljavilja putru millele ohtralt kirsimoosi peale uhasin. Maitsev.
Põleti piiritus hakkab lõppema. Küllap kuskilt ikka juurde saab, ega ma lõkkega ei viitsi jännata eriti. Kraamisin natuke telki, lühikese ajaga tekib igasugu puru sinna. Õhtupoole muutus taevas jälle halliks ja sabistas vihma. Natuke jahedaks kippus.

Elutuba, magamistuba ja vahel ka köök.