30. päev

Tänane päev on kulgenud pikkade ja laugete laskumiste tähe all mis kompenseeris kuhjaga nende lõpus olevad tõusud. Pükstele pidin olude sunnil rihma peale panema, et need päris maha ei vajuks. :)

Külastasin Taagepera lossi ja väisasin ka üsna mitut järve: Lasa järve, Tündre järve, Valgjärve ja korraks piilusin ka Nihu järve. Kolmele esimesele on rmk puhkamisvõimalused loonud. Eriti sümpaatse mulje jättis Lasa järv, seda oma kõrvalise koha ja vaikse olemise tõttu. Seal tegin mustikasöömise pausi. Ilm oli päeva esimesel poolel nagu oli, nii mõnigi kord sadas selja märjaks ja nii mõnigi kord õnnestus ähvardava pilve eest ära sõita.

Taagepera loss.

Lasa järv.

Vahepeal andis kannakõõlus ennast tunda. Teravad valuhood käisid läbi nagu oleks pillikeeled puruks rebitud.

Plaanisin, et otsin Valgas mõne söögikoha aga võta näpust, seal pannakse sellised asutused juba varakult kinni. No selge. Mõtlesin, et ehk on miskit huvitavat vaadata aga ei pakkunud see linn mulle ka seda võimalust. Ainukeseks huvipakkuvaks vaatamiseks jäi see, et ühel pool teed niitis lätlane muru ja teisel pool teed pügas eestlane hekki. Ikkagi piirilinn. Kui teede seisukorrast rääkida siis vähemalt pooled neist olid väga sitas seisukorras.

Kuna sooja hirvepraadi mulle ei pakutud siis otsisin säästukast midagi nosimist. Ratta jätmine kuskile suurema kaupluse ette mõnes suuremas linnas on omaette protseduur. Kõigepealt otsid "lasipuud" kuhu suksu kinni aheldada ning seejärel keerad maha ja võtad endaga poodi kaasa kõik kellad ja viled mis võiksid tumedaid jõude tegudele ahvatleda. Väikeste külapoodide juures ma tavaliselt ei pane ratast isegi lukku. Aga nii see kord juba on, et kus rohkem inimesi seal rohkem tegijaid ja kus tegijaid seal ei pruugi alati olla nägijaid.

Koikkülas, mingi vana meierei moodi hoone ees sõin õhtust ja sattusin ka korraks kohalikele külapäevadele mis just minu saabumise ajaks oli hoogu võtmas. Tundus tagasihoidliku üritusena või oli asi minus aga viisakuse mõttes kuulasin natuke aega pillimehi ja tulin siis tulema.

Bon appetit.

Kohupiimapallid olid kuivavõitu.

Koikküla külapäevad.

Võtsin suuna Koiva jõe äärde, Kõrgeperve lõkkekohta. Kui kohale jõudsin selgus, et mingi seltskond oli juba platsis. See suvi ongi millegipärast olnud nii, et kõikvõimalikud puhkamise kohad on rahvast pungil täis. Varasematel suvedel on ikka rahulikum see olukord olnud. Ei lasknud ennast häirida ning panin minagi vabasse nurka telgi püsti. Koiva jahedad vood jahutasid mu keha ja vaimu, pidi ainult jälgima, et jõevooluga kaasa ei läheks. Suurema soolakihi sain maha pestud.

Kõrgeperve.

Vastu ööd tõmbus taevas täiesti selgeks, riskisin ja telgile katet peale ei pannud. Nüüd kuulan pealt naabertelgist kostvat juttu. Siinkohal ei avalda millest räägiti. ;)

Läbisõit: 104,4km
Sõidu aeg: 5:53:08
Keskmine kiirus: 18,8km/h 
Maks kiirus: 41,6km/h
Kogu läbitud tee: 1393km