11 - päev

Tuul on vaikne, hea on meel ja üks laev on mereteel. :) Saaremaa pinnale astusin kell 13:15. Oli näha ka teisi  rattamatkajaid. Saartel liigub minusuguseid üldse palju.

Triigi sadamast mõned sajad meetrid on üks lõkkekoht, suundusin sinna, et veidi kaarti uurida ja endaga nõu pidada. Esimene kerge vihmasabin käis korraks üle, ei pidanud seda heaks märgiks. Helistasin Intsule, et kui ma ükskord järjega Muhumaale jõuan kas ta siis kodus on. Ütles, et ei ole, puhkus olevat just läbi saanud. Sellest oli küll kahju aga no läbi ma astun sealt ikka, ema olevat tal kodus.

Leisis väike poepeatus ja muudkui uljalt edasi. Tagumik on juba vaikselt sadulaga harjunud, ainult palavate ilmadega kui on korraga pikalt sadulas oldud siis on haudumise oht ja siis on juba teised tunded. Peab lihtsalt tihedamini sirutama end. Siiani on kruusateed täitsa nitževo olnud. See tähendab, et ratturile üsna sõidetavad. Mõnikord võib aga teede äärest avastada päris huvitavaid ja andekaid leide.

Tuhkana rannas hüüdis üks väike poiss kõva häälega: "Isa, näe matkamees!" :) Taevas kisub halliks, aegajalt on mõne piisa vihma sabistanud. Panga pangal, "Barrakuuda"sukeldumisklubi baaris kohvi ja seljankat tellides sattusin täiesti juhuslikult kokku Ariifiga (omakandi mees) kes oli parasjagu perega puhkamas. Meeldiv üllatus. Tegime pilti ja vahetasime muljeid.

Võhma poe kõrval pussipeatuse paviljonis jäin mõneks ajaks vihmavarju, kaaslasteks üks lahja õlu ja külameeste jauramine. Tõmbasid parajasti pulmarongile köit ette. Mjaa... kas tõesti algab nüüd siis see märg periood? Tõenäosus tõotas olla suur sest pikka aega on kuivana püsinud.

Kusagil Tagaranna lähedal, Ninase pangal käisin "Estonia" mälestusmärki vaatamas ning kolasin veidi ringi mingites vanades vene sõjäväele kuulunud hoonetes. Hakkas juba ähvardavalt pimedaks kiskuma aga mina polnud veel sobivat ööbimispaika leidnud. Mõtlesin hetkeks, et jään sinna samma kasarmute vahele mingisse angaari öömajale. Ei meeldinud mulle eriti see mõte kuskil prahi ja laga keskel magada. Peale mõningast seiklemist leidsin lõpuks enamvähem sobiva laagrikoha. Südaööks, kidurate mändide alla ma lõpuks telgi üles sain, samal ajal kui vihm mu selga leotas. Aga vähemalt ei olnud seda rõvedat kopitamise haisu. Eemal mere peal juba välgutaski. Nälga polnud, piisas paarist võileivast ja mõnest marmelaadikommist. Olemine muutus niiskeks ning uni ei tahtnud tulla. Torm oli tõusmas.

Läbisõit: 74,4km
Sõidu aeg: 4:59:25
Keskmine kiirus: 16,2km/h 
Maks kiirus: 28,2km/h

Kogu läbitud tee: 520km