Juba matka teisest nädalast on sõrmedest jõud kadunud. Näpud on justkui pool lödid makaronid, ebamugav on toimetada. Algul oli pluusi nööpimisegagi tegemist. Ilmselt on see pideva vibratsiooni tulemus.
Homme pidavat tädi ja tädimees siia suvitama tulema. Kasutasin juhust ja tellisin mingit liigesekreemi, kannakõõluse paistetus ei ole veel tagasi tõmmanud. Hea, et ei valuta.
Õhtul näidati vanas paadikuuris kino. Poole üheksast algas miski lastefilm ja veerand üheteistkümnest "Polli päevikud". Selleks ajaks oli rahvast päris palju kohale tulnud ja sellepärast koliti õue üle. Kinolina ülespanek võttis asjaosalistel omajagu aega nii, et oligi juba parajalt hämar kui film võis alata. Sama filmi võtted käisid siin paar aastat tagasi. Isegi sai tookord rekvisiite uudistamas käidud. Kus siis veel saaks parem paik olla selle linateose näitamiseks kui mitte siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar